Infosõda ei ole tulevikuoht, vaid praeguse aja otsustav lahinguväli. Sõja võitmiseks peab lääs lõpetama kaitses mängimise ja haarama initsiatiivi, kirjutab Pekka Kallioniemi RKK nädalakirjas. @icds-tallinn.bsky.social

Kui palju demokraatiat võib ohverdada tõhusa riigijuhtimise nimel – ja kas see tee toob lahenduse või süvendab ummikseisu? Hannes Saarmets analüüsib Ladina-Ameerika valitsemisprobleeme.

Ladina-Ameerika riike iseloomustavad sügavad sotsiaalsed vastasseisud. Iga otsus, mis vähegi puudutab riigi toimimise põhialuseid, võib kergesti vallandada konflikti. Hannes Saarmets kirjutab Ladina-Ameerika kriisidest ja riigijuhtimise eripäradest.

Euroopal on ressursse Venemaast kauem vastu pidada, kuid probleem peitub enesetajus – ühiskondlikku vastupidavust nähakse liiga sageli vaid kriisi, mitte hoiakuna, kirjutab David Cattler RKK uudiskirjas. Tarvis on kultuurilist ja psühholoogilist muutust.

Must meri pole ei Ukraina ega Vene valduses. Mõlemad pooled püüavad nii taktikaliste kui ka tehnoloogiliste uuendustega teist üllatada, ent eelkõige väljendub see kulutamises. Kaptenleitnant Ott Laanemets kirjutab meresõja õppetundidest.

Kõigile tuttavat tuumaseent, mis tekib siis, kui hiiglasliku plahvatuse tõttu üles paisatud rusud tõusevad atmosfääri ülemise piirini ja seejärel laiali vajuvad, ei ole nähtud juba 45 aastat. Tony Lawrence kirjutab RKK uudiskirjas tuumakatsetustest. @icds-tallinn.bsky.social

Musta mere sõjategevusest kerkivad esile kaks merestrateegilist teemat, mis väärivad tähelepanu – kuidas saavutada mereala valdamine ja seda takistada ning kaubandussõda. Ott Laanemetsa analüüs meresõjast Mustal merel: diplomaatia.ee/vene-ukraina...

Venemaa suurim relv on paratamatuse illusioon – usk, et nad suudavad lõputult kannatada ja ohverdada inimelusid oma eesmärkide nimel. See relv tuleb murda, leiab Postimehe intervjuus RKK koosseisuväline teadur David Cattler. @icds-tallinn.bsky.social

Ukraina kommunikatsiooniedu seostatakse sageli meediastrateegia või juhtide sarmiga. Kiitus on õigustatud, kuid veenvus peitub selles, et sõnumid haakuvad sihtrühmade moraalitunnetuse, ajaloomälu ja kultuuriliste arhetüüpidega, kirjutab Ben Heap.

Ukraina lugu näitab nii seda, kuidas väärtused ületavad riigipiire, kui ka sääraste seoste habrastumist juhul, kui narratiivid on paindumatud. Ben Heap selgitab, miks on ukrainlaste sõnumid ja nende edastamisviis mõjusad.

Vikerraadio päevakommentaaris juhib Aimar Ventsel tähelepanu, et ühtset Venemaa opositsiooni pole ei kodumaal ega eksiilis. Loe ka Igor Gretski uurimust Venemaa sõjavastastest algatustest Euroopas: icds.ee/en/not-quite...

USA president, kes veel septembris kritiseeris “sügavat, pimedat Hiinat”, on 30. oktoobri eel oma tooni muutnud, viidates nende “väga heale suhtele” ja “suurepärastele eelistele”. Toomas Hanso kirjutab RKK/ICDS uudiskirjas Trumpi ja Xi peatsest kohtumisest. @icds-tallinn.bsky.social

Läänemere riigid ei saa loota, et NATO katab kõik nende vajadused. Ka Eesti, Läti ja Leedu peavad panustama merevõime taastamisse – vaid miinitõrjest ja rannapatrullist ei piisa, kui soov on olla tõsiseltvõetav mereriik, kirjutab Tony Lawrence.

Läänemeri ei ole muutunud „NATO järveks“, nagu entusiastlikud kommentaatorid kuulutasid, kui Soome ja Rootsi NATOga liitusid. Piirkonna tähtsus on NATO kaitseplaneerimises kasvanud, kuid esile on kerkinud olulised võimepuudujäägid, kirjutab Tony Lawrence.

Donald Trump on löönud kiilu USA ja India suhetesse, kuid samas näidanud New Delhile, et igas paadis istumine võib lõpuks osutuda võimatuks. Henrik Hannes Herkel kirjutab, millist võimalust ta näeb Euroopa Liidul muutuvate geopoliitiliste tuulte keerises.

Armeenia ja Aserbaidžaani EL-ile lähendamine poleks vaid majanduslikult kasulik, vaid tähendaks geopoliitilist lööki Venemaale, kes kaotaks oma mõjusfäärist kaks kolmest Kaukaasia riigist ja riskiks ka Gruusia kaotamisega, kirjutab Henrik Hannes Herkel.

Venemaa ei suuda rindel saavutada arvestatavaid edusamme, mistõttu püütakse taas diplomaatilist initsiatiivi haarata. Putin näeb Trumpis võimalust survestada Ukrainat järeleandmistele, selgitas Vikerraadios RKK direktor Kristi Raik. @kristiraik.bsky.social 🎧 ERR: vikerraadio.err.ee/1609834642/k...

Möödunud nädalal sai Euroopa taas terava meeldetuletuse, et USA president Donald Trump on valmis sõlmima Vladimir Putiniga kokkuleppe, tuues ohvriks Ukraina suveräänsuse, kirjutab Kristi Raik RKK uudiskirjas. @kristiraik.bsky.social @icds-tallinn.bsky.social

Nobeli rahupreemia on toonud tähelepanu Venezuela kriisile. Lahendus olukorrale peab sündima kohapeal, ent see ei tohiks külmaks jätta ka Euroopat, sh Eestit, kirjutab Ivan U. K. Klyszcz. @ivanklyszcz.com

Putin tahab kokkulepet just Washingtoniga – mitte Brüsseli ega Kiieviga. Seda esitletakse Venemaa propagandas kui kahe suurriigi vahelist tehingut. Igor Gretski sõnul ei soovi Putin Trumpi ärritada, kuid eesmärk on jätkata sõda kuni Ukraina hävitamiseni. ERR: www.err.ee/1609832634/e...

Alates 2022. aasta novembrist on Venemaa kaotanud miljon sõdurit ja vallutanud vaid ühe protsendi Ukraina territooriumist. Selleks kulus peaaegu kolm aastat. Jaanus Piirsalu intervjuu Ukraina presidendi kantselei ülema asetäitja Pavlo Palisaga.

Pühapäeval toimub Põhja-Küprosel presidendivalimiste esimene voor. Tunnustamata riik seisab olulise valiku ees. Talis Timmi kirjutab, et kaalul on küsimus, kas Põhja-Küpros jätkab isolatsioonis või naaseb läbirääkimiste laua taha.

Kaks aastat kestnud sõjategevus Gazas on küll lõppenud, kuid vägivalla lõppu ei paista. Samas on loodud tingimused, mis võimaldavad vähemalt alustada rahumeelsema tuleviku poole liikumist. Lahtisi otsi on siiski palju. @meriliarjakas.bsky.social 🎧 Vikerraadio: vikerraadio.err.ee/1609828774/m...

Vene valitsus lõdvendab piiranguid reservväelaste kasutamiseks välisriikides. Kuigi see võib naaberriike ärevaks teha, on Igor Gretski hinnangul eesmärk eeskätt toetada sõjategevust Ukrainas, kus Venemaal napib inimesi pealetungi tempo hoidmiseks. ERR: www.err.ee/1609829223/v...

Relvatarned Ukrainale liiguvad taas, Trumpi retoorika on muutunud Putini suhtes kriitilisemaks ja arutelu Tomahawkide saatmise üle põhjustab Kremlis valulikku reaktsiooni. Võib eeldada, et Venemaa ähvardused Lääne suunal sagenevad, kuid kas need on enam usutavad, küsib RKK uudiskirjas Marek Kohv.

Põhja-Küprosel toimub sel nädalal presidendivalimiste esimene voor. Tulemused võivad määrata, kas rahvusvaheliselt tunnustamata riik jääb isolatsiooni või pöördub tagasi läbirääkimiste juurde. Talis Timmi analüüs Diplomaatias ⬇️

Ligemale neli aastat pärast täiemahulise sõja algust on Vene pagulasopositsioon osutunud Ukraina võitluses sissetungi vastu suuresti ebaoluliseks. Igor Gretski on skeptiline katse suhtes luua uus dialoogiplatvorm Venemaa demokraatlike jõududega.

Tomahawkide andmine Ukrainale tekitaks Venemaale strateegilise dilemma: kui palju tasuks edasi suruda, kui Ukrainal on teoreetiline võimalus sihtida Kremlit. Tomahawkid suurendaksid Putini survet osaleda läbirääkimistel, leiab RKK asejuht Helga Kalm. 📺 www.err.ee/1609827657/k... #ERR

Venemaa "Brandti" ja "Adenaueri" esiletõusu ei soodusta mitte dialoogiplatvormi loomine Strasbourgis, vaid Ukraina võit lahinguväljal. Igor Gretski kirjutab, miks ta kahtleb, et uus suhtluskatse Venemaa demokraatlike jõududega võiks osutuda viljakaks.

Tehisintellekt, mis veel hiljuti tundus olevat mugavusvahend või kauge tulevikumuusika, on viimase poole aasta jooksul muutunud suurjõudude arsenalis keskseks relvaks ja asendamatuks geopoliitiliseks tööriistaks, kirjutab Tallinn Digital Summiti direktor Sten-Kristian Saluveer. #TDS2025

Eelmisel nädalal ütlesid oma “jah, aga” Trumpi esitatud 20-punktilisele rahuplaanile nii Iisrael kui Hamas. Pole aga sugugi selge, kas nad ütlesid jah samadele punktidele, selgitab Merili Arjakas RKK uudiskirjas Gaza rahuprotsessi tausta. @meriliarjakas.bsky.social @icds-tallinn.bsky.social

On võimalik, et Kremlis mõistetakse oma poliitikate ja isikute mõju piiratust, mille puhul soovimatus surra Putini eest võib olla suurem kui surra usu või traditsiooniliste väärtuste eest.

Viimased drooniintsidendid näitavad, et Euroopa riikide suutlikkus droone tuvastada, peatada või alla tulistada on endiselt piiratud – see on tõsine oht meie julgeolekule. @kristiraik.bsky.social 📺 Euroopa sammudest Venemaa mõjutamisel: jupiter.err.ee/1609805228/u... #ERR #ETV

Usuvabadust hindavas ja kaitsvas ühiskonnas on tihti inimestel raske mõista, et kirik võiks olla otse riigi poliitika või veel enam, luureteenistuste käsutuses. Kahjuks näitab aga Venemaa ajalugu meile teistsugust praktikat, kirjutab Marek Kohv.

Trumpi 20-punktiline rahuplaan tervikuna on rohkem visioon kui detailne tegevuskava ning võib eeldada, et Iisrael torpedeerib seal kõike, mis neile ei meeldi. @meriliarjakas.bsky.social #Delfi

Netanyahule omistatud "jah" ei tähenda veel tingimusteta nõustumist Trumpi tegevuskavaga. @meriliarjakas.bsky.social #vikerraadio 🎧

Hamasi vaatest eeldab lepe väga suurt usku sellesse, et Iisrael teeb, mida ta on lubanud teha. Seda usaldust neil ei ole. Samas on küsimus, kas nad näevad endale üldse mingit positiivset tulevikustsenaariumi. @meriliarjakas.bsky.social #ERR 📺

USA rünnakud väidetavate narkolaevade vastu Kariibi merel on taas pingestanud suhteid Venezuelaga. Alates augustist on Venezuela praktiliselt sõjaseisukorras. @ivanklyszcz.com kirjutab RKK uudiskirjas USA ja Venezuela-Colombia-Guyana pingete kolmnurgast.

On suur küsimärk, kas Hamas on valmis uskuma Iisraeli valitsust piisavalt, et relvad maha panna ja pantvangid vabastada, kirjutab Merili Arjakas RKK nädalakirjas. @meriliarjakas.bsky.social @icds-tallinn.bsky.social

Venemaal pole meie piirkonnas piisavalt jõudu, et kujutada endast reaalset sõjaohtu. Nende fookus on Ukrainal. Lääne suunal tegutsetakse peamiselt selleks, et survestada lääneriike mõjutama Ukrainat Venemaa eesmärkide suunas, leiab Nele Loorents. #ABCDTallinn 🎧 Kuku: kuku.pleier.ee/podcast/kuku...

Moldova parlamendivalimised mitte ainult ei määra, kes hakkab juhtima, vaid sedagi, kas riik triivib Brüsselile lähemale või takerdub Moskva orbiidile. Kas lootus Euroopa tulevikule kaalub üles hirmu, vaeva ja valeuudised? Moldova otsustab homme.

Pühapäeval valima minevatele moldovlastele pole küsimus, kas Venemaa sekkub, vaid kas Euroopa tee pakub piisavalt käegakatsutavat arengut, et tasakaalustada majanduslikke raskusi ja pidevat desinformatsiooni. Moldova on teelahkmel. Nino Karanadze analüüs:

Kremli gangster esitab kaitsealliansile ühe väljakutse teise järel, et õõnestada selle usaldusväärsust, olles veendunud, et ta ise pääseb terve nahaga. Iga alareageering, enesepiiramine, võimelünkade näitamine ning keeldumine suuri kulutusi teha on vaid julgustanud Venemaad jätkama.

NATO reaktsioon Venemaa droonidele Poola õhuruumis peegeldab alliansi hetkeseisu – õhu- ja raketikaitse toimis, liitlased tegutsesid koordineeritult, kuid esile tulid ka tõsised võimepuudused, kirjutab Tony Lawrence RKK uudiskirjas. @icds-tallinn.bsky.social

"Silicon Valley’l on küljes see veider häda, et ulmest ammutatakse ideid, aga loo mõte jääb tabamata." Loe, kuidas "tarbeilukirjandus" aitab mõista 21. sajandi sõjandust. ⬇ Maria Kruusementi intervjuu tunnustatud menuraamatute autori Peter Warren Singeriga:

"Vahetevahel on selleks, et millestki aimu anda, kõige parem teha sellest lugu." Tuleviku sõdadest, tehisarust ja "tarbeilukirjandusest" räägib tunnustatud autor ja sõjandusekspert Peter Warren Singer. Loe Maria Kruusementi intervjuud ⬇️

Gaza elanikel puudub tegelikult koht, kus oleks turvaline olla. Iisrael panustab sellele, et tekiks kohapealne rohujuuretasandi surve Hamasile, mis sunniks võitlejaid relvi maha panema. Ent jätkusuutlikku lahendust pole näha, leiab Merili Arjakas. 🎧 #Vikerraadio #ERR @meriliarjakas.bsky.social

Venemaa näeb praegu võimalust oma edu suurendamiseks lahinguväljal, sest Euroopa otsustusprotsess on USA surve tõttu halvatud. ⬇️ Ukraina tagala hävitamisega loodab Kreml murendada ka eesliinil võitlevate sõdurite moraali, kirjutab Marek Kohv RKK uudiskirjas. @icds-tallinn.bsky.social

USA soovib juba pikemat aega keskenduda vähem Euroopa julgeolekule ja rohkem Aasiale ning see ei sõltu sellest, kes on parasjagu president. Küsimus on, kui kiiresti see juhtub ja kas Euroopa suudab selleks valmis olla. @kristiraik.bsky.social

Kuna Euroopal ei lasta enam passiivselt Ameerika julgeolekut tarbida, peab temast saama heidutuse tootja – mitte USA-le vastandudes, vaid mõistes, et ka tuumavaldkonnas peab heidutus algama siit maalt, arutleb Finn-Niklas Brünner.